Perit Muuga uus kollektsioon “Vaikuse pelgupaik” poeb iidsete rabalaugaste varju, otsides harmooniat loodusega. Kidurad puud õhtuvalguses, pehme sammal jalgade all vetrumas, mustavad veesilmad vastu helkimas ja mõrkjas sookailu lõhn ninna tungimas – midagi müstiliselt ürgset, millesse end unustada.
Raba on olnud läbi aegade rahu ja mõtiskluste koht. Samuti sõjaajal pagemise koht, vaikne pelgupaik. Rabasse ei saanud niisama minna, salakavalaid laukaid pidi tundma ja loodust tunnetama. Soodest on läbi ajaloo räägitud ka hirmujutte. Ürgvanadel rabadel on rahvalugudes oluline roll kanda. Sellel oli ka praktiline kaalutlus, sest kardeti, et lapsed võivad pahaaimamatult rabasse uppuda. Seepärast hoiatati neid juba varasest east sookoletiste ja vetevaimude eest. Nõnda said õudsed lood aina hoogu juurde ja tekkisid üha uued muistendid.
Soengud: noorjuukusur Sirli Veskimäe , Aili Puss Education
Jumestused: Karin Käbi Kuus
Modellid: Viktoria Skrõnnik, Karis Lipp
Assistent: Anneli Olev
Fotod: Siiri Kumari
